Vallalar.Net

Buot Vallalar ja su girjjiid birra sámegillii (davvi)


Buot eallit leat ovttaárvosaččat.
Mii lea olbmo riegádeami áigumuš
Dat leat olahahttit Ipmila árpmu oasi bokte. Daid sáhttá olahit Ipmila árpmu ollisvuođa bokte  
Makkár ávkkit leat go oažžu máilmmilaš miellagiddevašvuođa
Makkár ávkkit leat almmálaš lihkkus
Dat mii gohčoduvvo almmálaš máilmmi lihkku
Go olmmoš vásiha lihkku, de su miella illuda. Go son vásiha morraša, de su miella šaddá rašši. Nu ahte, mii lea vástádus gažaldahkii  
Vásiha go min miella miellagiddevašvuođa ja morraša
Sáhttit go mii addit bierggu biergoelliide miellagiddevašvuođa dihte
Sáhttit go mii vajálduhttit nealggi olbmuid ja álgit addit biepmu dušše iežamet bearašlahtuide
Lea go mis friddjavuohta bissehit váralašvuođaid mat dáhpáhuvvet midjiide
Sáhttit go mii gierdat nealggi almmá borramuša haga
Mo mun dieđán ahte miellagiddevašvuohta lea áidna vuohki oažžut Ipmila árpmu
Goas šaddá miellagiddevašvuohta ealliin eará ealliid ektui
Miellagiddevašvuohta addá máilmmilaš morala. Jus ii leat miellagiddevašvuohta, de galgá ipmirdit ahte máilmmi morála ii gávdno. Mo nu
Miellagiddevašvuohta lea Ipmila árpmu reaidun ja oassebealle čájáhus
Mii galgat duođaid diehtit ahte miellagiddevaš olbmot leat ipmilat.
Manne máŋga dain ealliin maid Ipmil lea sivdnidan, gillájit garrasit nealggis, goddimis, dávddain jna.
Mii lea miellagiddevašvuođa disipliinna definišuvdna Mii lea miellagiddevašvuođa disipliidna grammatihkka
áŋggaštus
Olbmuin leat iešguđetlágan rupmašat nieguid áigge
Manne rávisolbmuin leat iešguđetlágan persovnnalašvuođat ja dagut
miellagiddevašvuođadisiplina
Leat go eŋgelat borran biepmu ja sis lea maid nealgi
Vásiha go siellu buori ja bahá vai orgánat ja miella vásihit miellagiddevašvuođa ja gillámuša Jus siellu ii vásit maidege, de mii lea ávki miellagiddevašvuođas
Sáhttit go mii addit bierggu biergoelliide miellagiddevašvuođa dihte
Leago šattuid borran miellagiddevašvuođa vuostá
Gos boahtá dat energiija mii čuožžila sielu suvdilis-miellagiddevašvuođas
Mo ipmirdit ovddit riegádeami eksistenssa
Mo mii sáhttit oažžut dan erenoamáš illu náittosdilis ja eará seremoniijain
Mii lea dan olbmo dovddusvuohta gii lea olahan almmálaš lihkku
Biepmu čalmmehemiide, dearvvašmeahttumiidda, jienaide ja lámis olbmuide.
Vuoi, dál lea seavdnjat, gosa mii vuolgit borramuša ohcat
Leago mis friddjavuohta válljet iežamet rupmaša
Mii lea alimus lihkku vuoitu
Galgat go mii addit biepmu iežamet elliide, skihpáriidda ja bargiide
Manne mii dávjá deattuhit ahte galgá addit biepmu nealgudan olbmuide
Mii lea dan olbmo hearvásvuohta gii lea olahan dán máilmmilaš miellagiddevašvuođa
Mii lea hearvásvuohta das gii lea olahan dán bajimus lihkku - Viissisvuohta-ruovttus lea erenoamáš.
Jos mii háliidit diehtit mo oažžut Ipmila árpmu, mii lea lunddolaš:-
Mo Ipmila árbmu almmustuvvá sielu bealis go sielu fas ja fas lea miellagiddevaš buot ealliide
Mii lea Ipmila árpmu dábálašvuohta, mii lea lunddolaš čájeheapmi
Maid Veda-ipmil dadjá dan birra ahte addit biepmu báhtareddjiide Sáhttet go olbmot eallit okto earáid veahki haga
Mo mii oažžut Ipmila árpmu, mii lea Ipmila lunddolaš čájáhus
Mo Ipmila árbmu čuožžila sielu siste, go sielu suddá fas ja fas
Mii fertet diehtit ahte árbmu, Ipmila lunddolaš čájáhus, čájehuvvo juohke sajis ja buot áiggiid ná.
Dat duhtavašvuohta mii boahtá go borrá bierggu lea makkár miella
movt lea ipmila gudnejahttin?
Ruovttueallin lea buoret go kloasttarvuohta.
Mo sáhttá báhtareaddji fállat biepmu nealgái gii lea nealgái
Almmálaš disipliidna gávdno dan dihte go lea miellagiddevaš ealliid ektui. Jus ii leat miellagiddevašvuohta, de ii gávdno almmálaš ráŋggáštus. Mo nu
Mo biergu lea bahá biebmu Lea go duhtavašvuohta mii boahtá bierggu borramis buorre vai heajos
Mii lea bajimus lihkku
Mo šaddat ipmillaš iešvuohtan. Guhtemuš ipmil lea ovttadássásaš olbmuin, guhte biebmá nealgái ja attii sidjiide ekstasa
Mo šaddat viissis olmmožin
Mo buoridit buoritkeahtes dávddaid
Movt oažžut bures informerejuvvon máná
Mo eallit guhká
Jus háliidat diehtit mo oažžut dan árpmu
Mo oažžut Ipmila árpmu
Mo bálvalit Ipmila Geavahit dan lunddolaš árpmu mii lea buot olbmuin
čájehit miellagiddevašvuođa ealliide gohčoduvvo maiddái Ipmila gudnejahttin.
Goas siddhat, viisát ja asketihkkat šaddet šállošahtti
Vuoitá go nealgi vuoittáhallamatkeaisára
Vai sin nealgi bággeha sin vuovdit iežaset ráhkis mánáid
Nealgi lea vearrámus buot gillámušain. Mo
Lea go nealggi gillán seamma buohkaide
Mo mii sáhttit oaidnit min nealgudan mánáid váiban čalmmiid
Min geatnegasvuohta lea čáhkadit čázi daid šattuide mat leat meahcis ja guhkes guovlluin .
Mo suttolaš dagut ovddit riegádeamis bohtet dán dálá riegádeapmái
Lea go addit biepmu miellagiddevašvuođa
Veahkehivččiimet sin geat gillájit Ipmila lága mielde
Lea go nealgi reaidun olahit ipmil-stáhta
Sáhttit go mii njuovvat šattuid Sáhttit go mii borrat šattuid
Leat go ávdnasat mat bohtet šattuin seamma buhtismeahttumat go hámit ja njuolggočalmmit
Mo mii diehtit ahte lei ovddeš riegádahttin
Leago doppe helvet ja albmi
Lea go sieđga ealli vai jápmán
Mii lea hearvásvuohta dakkár olbmos gii lea olahan dán bajimus lihkku - Diehto-ruovttu ii sáhte hehttet maidege.
Mii lea hearvásvuohta dakkár olbmos gii lea olahan dán bajimus lihkku - Diehto-ruovttus eai leat makkárge iešvuođat.
Mii lea hearvásvuohta das gii lea olahan dán bajimus lihkku - Diehto-ruovttus lea jápmemeahttun, nu ahte dasa ii sáhte váikkuhit vihtta vuođđoelemeantta.
Vaikko gierdavaš olbmot leat maiddái fuolas iežaset nealggis ja vuordit biepmu.
Eallit agálaččat go addet biepmu
Mii sáhttit hilgut Ipmila hehttehusaid
Sáhttit mii goddit várálaš elliid Manne vuosttaš geardde daddjojuvvui, ahte miellagiddevašvuohta galgá leat oktasaš buot ealliide
Mii lea deháleamos maid galgá dahkat náittosbeaivvi dahje eará lihkolaš dilálašvuođas
Luonddulaččat lea biebmu addojuvvon elliide ja lottiide sin karma vuođul. Muhto olbmot fertejit bargat ja oažžut biepmu. Manin
Mii lea miellagiddevašvuođa deháleamos mihttomearri. Gos siellu ja Ipmil orrot min siste
Ipmil lea mearridan Vedain (girjjiin) čuovvovaččat.
Movt oažžut dáid golbma eallima miellagiddevašvuođa ja ávkkiid.
vástádus dasa gii dadjá čuovvovaš dat gillámušat mat bohtet ealliide čáhceváibmu, balu jna, ja miela, čalmmiid jna orgánaid vásáhusat eai leat sielu vásáhusat, nu ahte ii leat erenoamáš ávki das ahte lea miellagiddevaš ealliide
Suodjal duohta tempeliid ruvkkiid vuostá, ja šatta miellagiddevaš.
Mii lea olbmo riegádeami ulbmil?
Čáhket viissis olbmo nealggi dola.
Manne olbmot ja eará eallit gillájit váralašvuođain
manin muhtun olbmos ii leat miellagiddevašvuohta go eará eallit gillájit ?
Miellagiddevašvuođa ja disipliinna váilevašvuođa geažil lassánit bahá riegádeamit ja bahá moraš lea juohke sajis. Mo nu
Movt beassat eret buot gillámušain mat dáhpáhuvvet min eallimis
Goas oskkolaš jođiheaddjit eai čuovo iežaset kasta ja oskku disipliinna
Váldde eret nealgudan olbmo morraša ja daga sin oađđit.
váldde eret gievrrasvuođa biepmu bokte ja ealáskahttit dan dovdomeahttunvuođas.
Mii lea bálkkašupmi go biebmá báhtareaddji geas ii leat doarjja
mo šaddá vuoigatvuohta čájehit miellagiddevašvuođa ealliid ektui?
Mii lea vuoigatvuohta ahte sielu suddagoahtá miellagiddevašvuođain
Mii lea vuoigatvuohta oažžut miellagiddevašvuođa ealliide
Makkár vástádus olbmuide geat dadjet: "Olbmo gillámušat leat dušše siskkáldas instrumeanttaid ja orgánaid vásáhus nugo miella, čalbmi jna., eai sielu vásáhus, nu ahte veahkehit olbmuid ii leat miellagiddevašvuohta".  
Son galgá dearvvahuvvot ipmiliidda ja buot
Beastit garra skorpiovnna čuohpadeamis.
Beastit suttolaš olbmos gii gohčoduvvo nealggis.
Movt gádjut lámppá gievrras biegga vuostá mii gohčoduvvo nealgi
Ealliid ferte gádjut nealggis ja goddimis.
Beastit dásseárvosaš olbmo gillájeaddji, gii eahpida bivdit biepmu, dego čeahpes olmmoš.
Beastte luosa mii lea gahččan honnegii
Godde nealge-tiger, ja gádju nealgudan báhtareddjiid.
Seastte filosofalaš struktuvrraid nealgudan rupmašis
Galggašeimmet go mii biebmat ealliid mat leat mearas ja eatnamis
Galgat go mii biebmat min ássanelliid nugo bohccuid, sávzzaid jna.
Galgat go mii bargat ja borrat
Manne muhtimat dadjet ahte ii leat ovddit riegádeapmi ja ii leat boahtte riegádeapmi
Sielut ožžot ođđa rupmašiid ja riggodagaid iežaset áŋgiruššama bokte.
Mii lea hearvásvuohta dakkár olbmos gii lea olahan dán bajimus lihkku - Karma Siddhi, Yoga Siddhi, Gnana Siddihi ja máhtto-rupmaša badjelmeare fámut.
Mo mii sáhttit olahit bajimus lihkku eallima
Go Hearrá árbmu čájehuvvo, mo Ipmila lihkku vásihuvvo ja ollašuvvá
Olahit mihttomeari dán alimus olmmošlaš riegádeamis.
Miellagiddevašvuohta lea áidna vuohki oažžut Ipmila árpmu
Guoktelágan miellagiddevašvuođa
Vallalar historjá: Olbmo historjá gii vuittii jápmima.
Galggašeimmet go mii bidjat čázi daid šattuide maid mii leat šaddan
Rikkis olbmot galget veahkehit gillájeaddjiid. Manin
Mii leat dat golbma eallinlági. Man olu lágan lihkolaš eallin sieluin.
Makkár miellagiddevašvuođat leat Leat guokte miellagiddevašvuođašlája.
Mii lea dávda
mii lea miellagiddevašvuohta?
Mii lea váralašvuohta
Mii lea dáhttu
Mii lea ballu
Mii lea nealgi
Mii lea goddin
Mii lea geafivuohta
Mii lea suddu
Mii lea bajimus lihkku
Mii lea Ipmila ortnet
Mii lea miellagiddevašvuođa fápmu
Mii lea miellagiddevašvuođa ulbmil
Mii lea gudni
Mii lea máilmmilaš miellagiddevašvuohta
Mii lea máilmmilaš miella
Goas gudnejahtton olmmoš massá iežas dásseárvvu
Goas okta eallimis lea miellagiddevašvuohta nuppi eallimii Go okta sielu suddada (lea árpmu) eará ealliide
Goas rámideaddjit masset iežaset čehppodaga
Goas ego manná eret egoisttain
Mo siellu beassá rupmašii Goas siellu beassá áhpehisvuhtii
 Mii dáhpáhuvvá go nealgi čuohcá olbmuide
Goas dat dovddus riddar ballá
Vai viisát, geat leat áibbas hilgon, šaddet fuolas
Go viissis teknihkar massá iežas kognišuvnna ja šaddá čiegadan.
Makkár miellagiddevašvuohta lea loahpalaš Mii lea alimus ekstasa dilli
gii gohčoduvvo bassi olmmožin?
Gii lea bajimus lihkku olaheaddji
Mo dovdat Ipmila, máhtu bokte, ja mo šaddat ieš Ipmilin Mii lea friddja sielu
Manne muhtun olbmot eai čájet árpmu ja leat garraváibmoláđis, go oidnet eará ealliid gillámušaid Manne sis eai leat vieljašvuoigatvuođat
Manne mii dárbbašit rupmaša
Mii lea mearkkašupmi loahpahit nealggi ja goddima, bajimus miellagiddevašvuođa ektui
Muhtun olbmot leat garramielalaččat ja sis ii leat miellagiddevašvuohta go oidnet eará olbmuid gillámušaid. Manne dáin olbmuin ii leat vuoigatvuohta oažžut sielu
Manne máŋga ealli maid Ipmil lea ráhkadan gillájit nealgái, čáhcái, balu jna.
Riegádit go buot olbmot fas olmmožin. Fertejit go dušše olbmot addit biepmu
Galgá go tiger borrat ruoná. Lea go biergu dábálaš biebmu tiigriide
Go buhtistit báhtareddjiid čalmmiid, de dat gohčoduvvo miellagiddevašvuohtan.
Don leat bures boahtin geahččat min neahttasiidduid čuovvovaš gielaide.