Umlando we-Vallalar: Umlando womuntu owathumba ukufa.
Umlando we-Vallalar: Umlando womuntu owathumba ukufa.
Kubayini kufuze sifunde umlando ka-Vallalar? Umlando wamambala womuntu owathumba ukufa. Usosayensi weqiniso owathola indlela yokuthi umuntu aphile ngaphandle kokufa. Lowo owathola isayensi etjhugulula umzimba womuntu ube mzimba ongafiko. Lowo ophendule umzimba womuntu waba mzimba wolwazi. Lowo owasitjela indlela yokuthi siphile singafi. Lowo owazwa iqiniso lemvelo lakaZimu begodu wasitjela bona ngiyiphi isimo sakaZimu esingafiko nokuthi ukuphi. Lowo owasusa zoke iinkolelo-ze begodu wabuza yoke into ngolwazi lwethu begodu wathola ilwazi leqiniso.
Ibizo leqiniso lesayensi: Ramalingam Ibizo abathandekako abambiza ngalo: Vallalar. Umnyaka wokubelethwa: 1823 Umnyaka wokutjhuguluka komzimba ube mzimba wokukhanya: 1874 Indawo yokubelethwa: e-India, e-Chidambaram, e-Marudur. Ipumelelo: Lowo owathola bona umuntu angafinyelela ubujamo bakaZimu angafi, begodu wafikelela ubujamo lobo. E-India, e-Tamil Nadu, edorobheni elibizwa ngokuthi yi-Marudhur, elitholakala emakhilomitheni amatjhumi amabili ngetlhagwini yedorobha le-Chidambaram, u-Ramalingam alias Vallalar wabelethwa ngeSondarha, mhlazi-5 kuSewula wee-1823, nge-5:54 ntambama.
Ibizo lakayise ka-Vallalar bekungu-Ramaiah, begodu ibizo lakanina bekungu-Chinnmai. Ubaba u-Ramaiah bekangumcwaningimali we-Marudhur begodu amfundisi ofundisa abantwana. Umama u-Chinnammai watlhogomela indlu begodu wakhulisa abantwana bakhe. Ubaba ka-Vallalar u-Ramaiah wahlongakala ngenyanga yesithandathu ngemva kokubelethwa kwakhe. Umama u-Chinnammai, nakacabanga ngefundo nekusasa labantwana bakhe, waya e-Chennai, e-India. Umfowabo omdala ka-Vallalar u-Sabapathy wafunda ngaphasi kukaProfesa Sabapathy we-Kanchipuram. Waba mfundisi wekulumo ye-epic. Imali ayithola ngokuya eenkulumweni bekasebenzisa ukusekela umndenakhe. USabapathi ngokwakhe wafundisa umfowabo omncani u-Ramalingam. Ngokukhamba kwesikhathi, wamthumela bona ayokufunda ngaphasi kotitjhere ebegade afunda naye, uSolwazi we-Kanchipuram u-Sabapathi.
U-Ramalingam, owabuyela e-Chennai, bekavame ukuvakatjhela ithempeli le-Kandasamy. Bekathabile ukulotjha iKosi u-Murugan e-Kandakottam. Waqamba begodu wahlabelela iingoma ngeKosi asesemncani. U-Ramalingam, obekangayi esikolweni nofana ahlale ekhaya, wakhuzwa mfowabo omdala u-Sabapathi. Kodwana u-Ramalingam azange alalele umfowabo omdala. Ngalokho-ke, u-Sabapathi wayala umkakhe u-Papathi Ammal bona alise ukuphakela u-Ramalingam ukudla. U-Ramalingam, wavuma isibawo somfowabo omdala, wathembisa ukuhlala ekhaya ayokufunda. U-Ramalingam wahlala ngekamelweni eliphezulu lendlu. Ngaphandle kwesikhathi sokudla, bekahlala ngekamelweni ngezinye iinkhathi begodu bekakhuthele ekukhulekeleni uZimu. Ngelinye ilanga, esibonibonini ebodeni, bekathabile khulu begodu wahlabelela iingoma, akholelwa bona uZimu uvele kuye.
Umfowabo omdala, u-Sabapathi, ogade anikela iinkulumo ngeenganekwane, bekangakghoni ukuya ekulumisweni ebegade avumile ukuyo ngebanga lokugula. Njeke wabawa umfowabo omncani u-Ramalingam bona aye endaweni lapho bekuzokubanjelwa khona ikulumo begodu ahlabelele iingoma ezithileko ukubuyisela ukungakghoni kwakhe ukuza. Ngalokho-ke, u-Ramalingam waya lapho. Ngalelo langa, inani elikhulu labantu belibuthene ukuzolalela ikulumo kaSabapathi. U-Ramalingam wahlabelela ezinye iingoma njengombana umfowabo omdala amtjelile. Ngemva kwalokhu, abantu ebegade babuthene lapho baphikelela isikhathi eside bona kufuze akhulume ngokomoya. Ngalokho u-Ramalingam naye wavuma. Ikulumo yenzeka ebusuku khulu. Woke umuntu bekamangale begodu ababaza. Lokhu bekuyinkulumo yakhe yokuthoma. Bekaneminyaka elithoba ngesikhatheso.
U-Ramalingam wathoma ukukhonza nakaneminyaka elitjhumi nambili e-Thiruvottriyur. Bekajayele ukukhamba ngeenyawo ukuya e-Thiruvottriyur qobe langa ukusuka endaweni enemithombo elikhomba lapho bekahlala khona. Ukulandela ukuphikelela kwabanengi, u-Ramalingam wavuma ukutjhada nakaneminyaka ematjhumi amabili nesikhombisa. Watjhada nendodakazi kadadewabo u-Unnamulai, u-Thanakodi. Bobabili indoda nomfazi bebangazibandakanyi epilweni yomndeni begodu bebacwiliswe emcabangweni kaZimu. Ngemvumo yomkakhe u-Thanakodi, ipilo yomtjhado iqedwa ngelanga elilodwa. Ngemvumo yomkakhe, u-Vallalar uragela phambili nemizamo yakhe yokuthola ukungafi. U-Ramalingam bekafuna ukwazi uZimu weqiniso ngolwazi. Ngalokho-ke, ngo-1858, watjhiya i-Chennai wavakatjhela amathempeli amanengi begodu wafika edorobheni elibizwa nge-Chidambaram. Ukubona u-Vallalar e-Chidambaram, umlawuli wedorobha elibizwa nge-Karunguzhi, elibizwa nge-Thiruvengadam, wambawa bona eze azokuhlala edorobheni lakhe nendlini yakhe. Ebotjhwe lithando lakhe, u-Vallalar wahlala e-Thiruvengadam iminyaka elithoba.
UZimu wamambala usebuchotjhweni ekhanda lethu, njenge-athomu encani. Ukukhanya kwalowoZimu kulingana nokukhanya kwamalanga ayi-bhiliyoni. Ngalokho-ke, ukwenzela bona abantu abavamileko bazwisise uZimu ongukukhanya ngaphakathi kwethu, u-Vallalar wabeka isibani ngaphandle begodu wasidumisa ngendlela yokukhanya. Wathoma ukwakha ithempeli lokukhanya eduze ne-Sathya Dharmachalai ngomnyaka ka-1871. Wabiza ithempeli, elaqedwa ngemva kweenyanga ezisithandathu, 'UmKhandlu wokuHlakanipha'. Wakha ithempeli edorobheni elibizwa ngokuthi yi-Vadalur kaZimu ohlala ngendlela yokukhanya njengelwazi elikhulu ebuchotjhweni bethu. UZimu wamambala lilwazi elisekhanda lethu, begodu kilabo abangakwazi ukulizwisisa, wakha ithempeli ephasini, wakhanyisa isibane kulelo thempeli, begodu wabatjela bona bacabange ngesibani leso njengoZimu begodu balilotjhe. Nasigxilisa imicabango yethu ngaleyo ndlela, sithola uZimu oyilwazi emahlombe wethu.
NgeLesibili ekuseni nge-awa lesibhozo, waphakamisela ifulegi phambi kwesakhiwo esibizwa nge-Siddhi Valakam edorobheni le-Mettukuppam begodu wethula ikulumo ede ebantwini ebegade babuthene. Leyo ntshumayelo ibizwa ngokuthi 'imfundiso enkulu'. Intshumayelo le inqophisa umuntu bona athokoze ngaso soke isikhathi. Iphendula imibuzo eminengi ephakama esandleni. Intshumayelo imayelana nokuphula iinkolelo zethu. Uthi indlela yeqiniso kukwazi nokuzwa iqiniso lemvelo njengombana injalo. Ingasi lokho kwaphela. U-Vallalar ngokwakhe ubuze imibuzo eminengi esingakacabangi ngayo begodu wayiphendula. Imibuzo leyo ilandelako:.
Uyini uZimu? Uphi uZimu? UZimu munye namkha banengi? Kubayini kufuze simlotjhe uZimu? Kuzokwenzekani nengabe singamlotjhi uZimu? Ingabe ikhona into enjengezulu? Kufanele simlotjhe njani uZimu? UZimu munye namkha banengi? Ingabe uZimu unezandla neenyawo? Kghani kukhona esingamenzela uZimu? Ngiyiphi indlela elula yokuthola uZimu? Uphi uZimu emvelweni? Ngiyiphi indlela engafiko? Silitjhugulula njani ilwazi lethu libe lilwazi lamambala? Ubuza njani imibuzo begodu uyithole iimpendulo? Khuyini esifihla iqiniso kithi? Kghani singafumana okuthileko kuZimu ngaphandle kokusebenza? Ingabe ikolo iyasiza ekwazini uZimu weqiniso?
Umcimbi olandelako ngemva kokuphakamisela ifulegi, ngenyanga ye-Tamil ye-Karthigai, ngelanga lomnyanya wokugidinga ukukhanya, wathatha isibane se-deepa ebesihlala sivutha ngekamelweni lakhe wasibeka phambi indlu ekulu. Ngelanga le-19 lenyanga ye-Thai ngomnyaka ka-1874, okutjho bona, ngoTjhirhweni, ngelanga lenkanyezi ye-Poosam ekhulunywa ngeenkwekwezi ze-India, u-Vallalar wabusisa woke umuntu. U-Vallalar wangena ekamelweni lendlu enkulu phakathi kobusuku. Ngokuya kwesifiso sakhe, abafundi bakhe abaqakathekileko, u-Kalpattu Aiya no-Thozhuvur Velayudham, bakhiya umnyango wegumbi elivaliweko ngaphandle.
Solo kwalelo langa, uVallalar akhenge abonakale njengefomu emehlweni wethu, kodwana bekasolo akhanyisa ukwakheka kwelwazi. Njengombana amehlo wethu wenyama anganawo amandla wokubona umzimba wolwazi, angeze akwazi ukubona iKosi yethu, ekhona ngaso soke isikhathi begodu yoke indawo. Njengombana umzimba welwazi ungaphezu kwe-wavelength ye-spectrum ebonakala emehlweni wabantu, amehlo wethu angeze akghone ukuyibona. U-Vallalar, njengombana bekazi, wathoma watjhugulula umzimba wakhe womuntu waba mzimba omsulwa, bese waba mzimba womdumo obizwa nge-Om, bese waba mzimba wolwazi olungapheliko, begodu uhlala unathi begodu usipha umusa wakhe.
Konke ngo-Vallalar neencwadi zakhe zelimi lesiNdebele (leSewula)
Zoke iinlwana eziphilako ziyalingana.Yini isifiso sokubelethwa komuntuOkutholakala ngengcenye yomusa kaZimu. Okutholakala ngokupheleliswa komusa kaZimu Ngiziphi iinzuzo zokuthola ubumnandi bephasiNgiziphi iinzuzo zethabo lasezulwiniOkubizwa ngokuthi yithabo lephasi lasezulwiniLokha umuntu nakazwa ithabo, ingqondo yakhe iyathaba. Lokha nakahlangabezana nokudabuka, ingqondo yakhe iba yinto enganakuthula. Njeke, ngiyiphi ipendulo yombuzo othi Ingabe ingqondo yethu izwa ubumnandi nokudanaSinganikela inyama eenlwaneni ezidla inyama ngebanga lozweloKghani singabatjhiya abantu abalambileko sithome ukunikela amalunga womndeni wethu ukudla kwaphelaIngabe sinekululeko yokujama iingozi ezenzeka kithiSingakghona na ukubekezelela indlala ngaphandle kokudlaNgiyazi njani bona ukuzwelana ngikho kwaphela indlela yokuthola umusa kaZimuKuzokuvela nini ukuzwelana kwezinye iinlwana eziphilakoUzwelo lunikela ngokuziphatha kwephasi. Nangabe kunganazwelo, kufanele kuzwisiswe bona ukuziphatha kwephasi angeze kwaba khona. Kwenzeka njaniUkuzwelana kulithulusi nokubonakaliswa okuncani komusa kaZimuKufanele sazi kwamambala bona abantu abanozwelo bangonkulunkulu.Kubayini iinlwana ezinengi eziphilako ezadalwa nguZimu zitlhaga khulu yindlala, ukubulala, amalwelwe, njll.Iyini ihlathululo yesiyalo sokuzwelana Ngiyiphi ihlelo lolimi lokuyala isihawuAbantu banemizimba ehlukileko ngesikhathi samaphuphoKubayini abafowethu abamawele banobuntu nezenzo ezihlukilekoisiyalo sokuzwelanaIngabe iingilozi ziyadla ukudla begodu zilambileUkuthi umphefumulo uhlangabezana nokuhle nokumbi namkha amalunga nengqondo ahlangabezana nobumnandi nokutlhaga Nangabe umphefumulo awuzwa litho, kusizani ukuzwelanaSinganikela inyama eenlwaneni ezidla inyama ngebanga lozweloIngabe ukudla iintjalo kuphikisana nozweloAmandla avela wokuzwelana okuncibilikisa umphefumulo azokuvelaphiIndlela yokuzwisisa ubukhona bokuzalwa kwangaphambiliniSingathola njani ithabo elikhulu emtjhadweni neminye iminyanyaLiyini idumo lomuntu ozuze ithabo lasezulwiniNikela abangaboniko, abazithulu, abaziindlhayela, nabakhubazekileko.Hawu, sekumnyama nje, sizokuyaphi ukudlaIngabe sinekululeko yokukhetha imizimba yethuYini inzuzo yethabo eliphezuluIngabe kufanele sinikele ukudla eenlwaneni zethu, abangani nabasebenziKubayini sihlala sigandelela ukunikela abantu abalambileko ukudlaYini inkazimulo yomuntu ozuzile ubumnandi bephasiYini iphazimulo yokuthi ngubani ozuze ithabo elikhulu - umzimba wokuhlakanipha uhlukile.Nangabe sifuna ukwazi bona singawufumana njani umusa kaZimu, okungowemvelo:-Umusa kaZimu uvezwa njani emphefumulweni lokha umphefumulo unozwelo kizo zoke iinlwana eziphilako ngokuphindaphindiwekoKhuyini ukujayelekileko komusa kaZimu, okungukubonakaliswa kwemveloUthini unkulunkulu u-Veda ngokunikela ukudla ebantwini abatlhagako Ingabe abantu bangaphila bodwa ngaphandle kosizo lwabanyeSiwufumana njani umusa kaZimu, okungukubonakaliswa kwemvelo kwakaZimuUmusa kaZimu uvela njani emphefumulweni, lokha umphefumulo uncibilika godu goduKufanele sazi bona umusa, ukubonakaliswa kwemvelo kwakaZimu, kubonakala yoke indawo begodu ngazo zoke iinkhathi ngendlela elandelako.Ukwaneliseka okuvela ekudleni inyama mhlobobani wobumnandiukusiza izidalwa kuthathwa njani njengokukhulekela uzimu?Ipilo yangekhaya ingcono kunobukhosikazi.Umuntu ompofu angamnikela njani ukudla umuntu olambilekoIsiyalo sasezulwini sikhona ngebanga lokuzwelana nezidalwa eziphilako. Uma kungekho uzwelo, isiyalo sasezulwini ngeke sibe khona. Kwenzeka njaniUkuthi inyama kukudla okumbi kangangani Ingabe ukwaneliseka okuvela ekudleni inyama kuhle namkha kubiKhuyini ithabo eliphezuluUngaba njani isici sikaZimu. Ngumuphi unkulunkulu olingana nomuntu, owadlisa abalambileko begodu wabanikela i-ecstasyIndlela yokuba mumuntu ohlakaniphilekoIndlela yokwelapha amalwelwe angalaphekikoUngafumana njani umntwana onelwazi elihleUngaphila njani isikhathi esideNawufuna ukwazi bona ungawufumana njani umusa loyoIndlela yokuthola umusa kaZimuIndlela yokukhonza uZimu ngokusebenzisa umusa wemvelo okhona kibo boke abantuukutjengisa isihawu eendaweni eziphilako kubizwa nangokuthi kulotjha uZimu.Kunini lapho ama-siddha, iinhlakaniphi, nama-ascetic abadana khonaKghani indlala izokuhlula umbusi ongahlulwakoIngabe indlala yabo izobaphoqa bona bathengise abantwababo ababathandakoIndlala yiyo embi khulu kikho koke ukutlhaga. NjaniIngabe ukutlhaga yindlala kuyafana na kibo bokeSingabubona njani ubuso obudiniweko babantwana bethu abalambilekoKungumsebenzi wethu ukuthela amanzi eentjalweni ezisemahlathini neendawo ezikude.Izenzo zesono ekubelethweni kwangaphambilini zifika njani ekubelethweni kwamanjeIngabe ukunikela ukudla kunozweloKwangathi singabasiza labo abatlhagako ngokomthetho kaZimuIngabe indlala ilithulusi lokuthola ubujamo bukaZimuSingazihlaba na iinhlumela Singazidla na iinhlumelaIngabe izinto ezivela eentjalweni azihlanzekile njengeenhluthu neenziphoSazi njani bona bekunebeletho langaphambiliniIngabe ikhona isihogo nezuluIngabe imbewu iyaphila nofana ifileYini iphazimulo yomuntu ozuze ithabo elikhulu - Ilwazi-umzimba angeze waphazanyiswa litho.Yini iphazimulo yomuntu ozuze ithabo eliphakemeko - Umzimba wolwazi awunawo amatshwayo.Yini iphazimulo yokuthi ngubani ozuze ithabo eliphakemeko - Umzimba welwazi awufi, njeke awukwazi ukuthintwa zizinto ezihlanu ezisisekelo.Ngitjho nabantu abanenkanuko nabo batshwenyeka ngendlala yabo begodu balindele ukudla.Phila unomphela ngokupha ukudlaKwangathi singalaleli isithiyo sakaZimuSingabulala iinlwana eziyingozi Kubayini kwathiwa kokuthoma, ukuzwelana kufanele kube yinto ejayelekileko kizo zoke iinlwana eziphilakoKhuyini into eqakatheke khulu ongayenza emtjhadweni namkha eminye iminyanya ethabisakoNgokwemvelo, ukudla kunikelwe iinlwana neenyoni ngokuya nge-karma yazo. Kodwana abantu kufuze basebenze begodu bathole ukudla. KubayiniNgimuphi umnqopho oqakatheke khulu wezwelo. Umphefumulo noZimu bahlala kuphi ngaphakathi kwethuUZimu unqume ema-Vedas (imibhalo) ngalendlela elandelako.Ungazifumana njani imihlobo emithathu yezinto ezithabisako nemivuzo yepilo.ipendulo yomuntu othi okulandelako ukutlhaga okuza ezintweni eziphilako ngebanga lokoma, ukwesaba, njll, kanye namava wezitho zengqondo, amehlo, njll, akusiwo amava womphefumulo, njeke akukho nzuzo ekhethekileko yokuzwelana nezidalwa eziphilakoVikela amathempeli wamambala emanxiweni, begodu ube nozwela.Umnqopho wokubelethwa komuntu?Cima umlilo wendlala yomuntu ohlakaniphileko.Kubayini abantu nezinye izinto eziphilako zithinteka ziingoziNgebanga lokutlhogeka kwezwelo nokuziphatha, ukubeletha okumbi kuyanda begodu ukuziphatha okumbi kukhona yoke indawo. Kwenzeka njaniIndlela yokululama kikho koke ukutlhaga okwenzeka epilweni yethuKunini lapho abadosiphambili bezekolo bangalandeli isiyalo sesigaba sabo nenkolo yaboSusa usizi lwendoda elambileko ubenze balale.susa ubuthi ngokudla bese ubuvuselela ekuqulekeni.Uyini umvuzo wokudlisa umuntu ohluphekileko ongenasekeloilungelo lokutjengisa ukuzwelana neenlwana eziphilako livela njani?Yini ilungelo lokuthi umphefumulo uncibilikiswe yizweloLiyini ilungelo lokuba nozwelo ngezidalwa eziphilakoNgiyiphi ipendulo ebantwini abathi, "Ukutlhaga kwabantu kuhlangabezana namathulusi wangaphakathi neentho ezifana nengqondo, iso, njll., ingasi isipiliyoni somphefumulo, ngalokho ukusiza izidalwa akusizwelo" Kufanele abingelele ziinkulunkulu nabo bokeLondoloza ekulunyweni kwefezela.Sindisa kusoni esibizwa ngokuthi yindlala.Indlela yokusindisa isibani emoyeni onobuthi obizwa ngendlalaIpilo kufanele isindiswe endlala nekubulaweni.Sindisa umuntu onesithunzi ohluphekako, othandabuzako ukucela ukudla, njengomuntu oyisimungulu.Sindisa impukane ewele elujuBulala ingwe elambileko, begodu usindise abatlhagako abalambileko.Londoloza izakhiwo zefilosofi emzimbeni olambilekoKufanele sipha ukudla iinlwana eziselwandle nephasiniKufanele sipha ukudla iinlwana zethu ezifana neenkomo, izimvu, njll.Kufanele sisebenze begodu sidleKubayini abanye abantu bathi akukho ukubelethwa kwangaphambilini begodu akukho ukubelethwa okulandelakoImiphefumulo ithola imizimba emitjha nomnotho ngemizamo yayo.Yini iphazimulo yomuntu ozuze ithabo elikhulu - i-Karma Siddhi, i-Yoga Siddhi, i-Gnana Siddihi namandla angaphezu kwemvelo womzimba wolwazi.Singazuza njani ipilo ehle khuluLokha umusa weKosi nawubonakaliswako, bona ithabo lakaZimu lizokuzwakala njani begodu lipheleleFinyelela umnqopho wokubelethwa kwabantu okuphezulu khulu.Uzwelo yiyona ndlela yokuthola umusa kaZimuImihlobo emibili yozweloUmlando we-Vallalar: Umlando womuntu owathumba ukufa.Kufanele sithele amanzi eentjalweni ezitjalwe ngithiAbantu abanothileko kufuze basize abatlhagako. KubayiniNgimiphi imihlobo emithathu yokuphila. Zingaki iinhlobo zokuphila okuthabisako komphefumulo.Ngimiphi imihlobo yozwelo Kunemihlobo emibili yozwelo.Khuyini isifokhuyini ukuzwelana?Khuyini ingoziKhuyini ukufisaKhuyini ukusabaYini indlalaKhuyini ukubulalaKhuyini ubujamo bokuhluphekaKhuyini isonoKhuyini ithabo eliphezuluYini i-oda lakaZimuYini amandla wozweloYini umnqopho wokuzwelanaKhuyini ubuhleKhuyini ukuzwelana kwephasiKhuyini ubumnandi bephasiUmuntu onesithunzi ulahlekelwa nini isithunzi sakheIpilo eyodwa izakuzwela nini enye Lokha umphefumulo owodwa uncibilika (uba nesihawu) kwezinye izidalwa eziphilakoAbazikhakhazisako baphelelwa nini ukuzikhakhazisa kwaboI-ego isuka nini ebantwini abazithandakoUmphefumulo ungena njani emzimbeni Umphefumulo ungena nini esibelethweni Kuzokwenzekani lokha nakuhlasela abantu indlalaIqhawe elidumileko lizakwesaba niniKghani abahlakaniphileko, abalahle ngokupheleleko, bazokuphazamisekaLokha ithekhnishiyeni ehlakaniphileko nayilahlekelwa yingqondo begodu ididekile.Ngibuphi ubumnandi obukhulu khulu Ngibuphi ubujamo obuphezulu be-ecstasyngubani okuthiwa mumuntu ongcwele?Ngubani umzuzi wethabo eliphakemekoIndlela yokwazi uZimu, ngolwazi, nokuthi ungaba njani nguZimu ngokwakhe Khuyini umphefumulo okhululekilekoKubayini abanye abantu bangabonisi isihawu begodu babe neenhliziyo eziqinileko, nababona ukutlhaga kwezinye iinlwana Kubayini banganawo amalungelo wobuzalwaneKubayini sitlhoga umzimbaKuqakatheke ngani ukuqeda indlala nokubulala, malungana nokuzwelana okukhuluAbanye abantu baneengqondo eziqinileko begodu abanazwelo nababona ukutlhaga kwabanye abantu. Kubayini abantu laba banganalo ilungelo lomphefumuloKubayini iinlwana ezinengi ezidalwe nguZimu zihlushwa yindlala, ukoma, ukwesaba njll.Kghani boke abantu bazokubelethwa kabutjha njengabantu godu. Ingabe babantu kwaphela okufuze banikele ngokudlaIngabe ingwe izokudla utjani. Ingabe inyama kukudla okujayelekileko kweengweUkusula iinyembezi zabantu abatlhagako kubizwa ngokuthi yizwelo.
Wamukelekile ukubuka iwebhusayithi yethu ngamalimi alandelako.
abkhaz -
acehnese -
acholi -
afar -
afrikaans -
albanian -
alur -
amharic -
arabic -
armenian -
assamese -
avar -
awadhi -
aymara -
azerbaijani -
balinese -
baluchi -
bambara -
baoulé -
bashkir -
basque -
batak-karo -
batak-simalungun -
batak-toba -
belarusian -
bemba -
bengali -
betawi -
bhojpuri -
bikol -
bosnian -
breton -
bulgarian -
burmese -
buryat -
catalan -
cebuano -
chamorro -
chechen -
chichewa -
chinese -
chinese-simplified -
chuukese -
chuvash -
corsican -
crimean-tatar-cyrillic -
crimean-tatar-latin -
croatian -
czech -
danish -
dari -
dinka -
divehi -
dogri -
dombe -
dutch -
dyula -
dzongkha -
english -
esperanto -
estonian -
ewe -
faroese -
fijian -
filipino -
finnish -
fon -
french -
french-canada -
frisian -
friulian -
fulani -
ga -
galician -
georgian -
german -
greek -
guarani -
gujarati -
gurmukhi -
haitian-creole -
hakha-chin -
hausa -
hawaiian -
hebrew -
hiligaynon -
hindi -
hmong -
huasteca -
hungarian -
hunsrik -
iban -
icelandic -
igbo -
indonesian -
inuktut-latin -
inuktut-syllabics -
irish -
italian -
jamaican-patois -
japanese -
javanese -
jingpo -
kalaallisut -
kannada -
kanuri -
kapampangan -
kazakh -
khasi -
khmer -
kiga -
kikongo -
kinyarwanda -
kituba -
kokborok -
komi -
konkani -
korean -
krio -
kurdish-kurmanji -
kurdish-sorani -
kyrgyz -
lao -
latgalian -
latin -
latvian -
ligurian -
limburgish -
lingala -
lithuanian -
llocano -
lombard -
luganda -
luo -
luxembourgish -
macedonian -
madurese -
maithili -
makassar -
malagasy -
malay -
malay-jawi -
malayalam -
maltese -
mam -
manx -
maori -
marathi -
marshallese -
marwadi -
mauritian-creole -
meadow-mari -
meiteilon-manipuri -
minang -
mizo -
mongolian -
ndau -
ndebele -
nepalbhasa -
nepali -
nko -
norwegian -
nuer -
occitan -
oriya -
oromo -
ossetian -
pangasinan -
papiamento -
pashto -
persian -
polish -
portuguese-brazil -
portuguese-portugal -
punjabi-shahmukhi -
qeqchi -
quechua -
romani -
romanian -
rundi -
russian -
sami-north -
samoan -
sango -
sanskrit -
santali -
santali-latin -
scots-gaelic -
sepedi -
serbian -
sesotho -
seychellois-creole -
shan -
shona -
sicilian -
silesian -
sindhi -
sinhala -
slovak -
slovenian -
somali -
spanish -
sundanese -
susu -
swahili -
swati -
swedish -
tahitian -
tajik -
tamazight -
tamil -
tatar -
telugu -
tetum -
thai -
tibetan -
tifinagh -
tigrinya -
tiv -
tok-pisin -
tongan -
tshiluba -
tsonga -
tswana -
tulu -
tumbuka -
turkish -
turkmen -
tuvan -
twi -
udmurt -
ukrainian -
urdu -
uyghur -
uzbek -
venda -
venetian -
vietnamese -
waray -
welsh -
wolof -
xhosa -
yakut -
yiddish -
yoruba -
yucatec-maya -
zapotec -
zulu -